Õppe-ja kasvatustegevus

Eesmärgid, põhimõtted ja sisu

Õppe- ja kasvatustegevuse üldeesmärk on tagada lapse mitmekülgne ja järjepidev areng kodu ja lasteasutuse koostöös.

Laps õpib matkimise, vaatlemise, uurimise, katsetamise, suhtlemise, mängu, harjutamise jms kaudu.

  • Õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel ja läbiviimisel arvestatakse laste eripära: võimeid, keelelist ja kultuurilist tausta, vanust, sugu, terviseseisundit jms.
  • Õppe- ja kasvatustegevus seotakse eelkõige kodukoha inimeste, looduse ja asutustega. Õpitavaga (objektid, nähtused) tutvutakse loomulikus keskkonnas. Omavahel lõimitakse õppe- ja kasvatustegevusi, valdkondi ja teemasid.
  • Õppesisu valikul lähtutakse põhimõttest – lähemalt kaugemale, üksikult üldisemale.
  • Pedagoogid loovad koostöös lastevanematega lapse arengut toetava turvalise kasvukeskkonna.
  • Füüsiline keskkond pakub võimalusi iseseisvaks loovaks tegevuseks, mänguks ja on laste arengut soodustav. Selle kujundamisel arvestatakse laste vanust, huvisid, sugu.
  • Rühmaruumi paigutus võimaldab lastele üksi, väikestes gruppides ja ühist tegutsemist.
  • Mängu- ja õppevahendid on lastele kättesaadavad ja eakohased. Neid vahetatakse vastavalt temaatikale.
  • Personali ja lastevanemate poolt loodud vaimne keskkond toetab kõigi osapoolte koostööd ja laste arengut ning tervist.
  • Laps on õppe- ja kasvatustegevuses aktiivne osaleja ning tunneb rõõmu tegutsemisest. Last kaasatakse tegevuste kavandamisse, suunatakse tegema valikuid ning tehtut analüüsima.
  • Õppe- ja kasvatustegevuses luuakse tingimused, et arendada lapse suutlikkust:
  • kavandada oma tegevust, teha valikuid;
  • seostada uusi teadmisi varasemate kogemustega;
  • kasutada omandatud teadmisi erinevates olukordades ja tegevustes;
  • arutleda omandatud teadmiste ja oskuste üle;
  • hinnata oma tegevuse tulemuslikkust;
  • tunda rõõmu oma ja teiste õnnestumistest ning tulla toime ebaõnnestumistega.

PROJEKTÕPE

Õppetegevus toimub projektidena, mis lähtub lapse huvidest ja lähiümbrusest. Väga suur osa lapse algatusel ja mõtetel, isetegemisel ja kogemuse läbi õppimisel.Projektitöö käigus toimub teadmiste ja kogemuste jagamine, pidev õpitu reflekteerimine ning edasise suuna valimine.Projektõppe puhul on teema käsitlus pikemaajaline ning süviti käsitletud teema lõpeb alati mingi lõputööga. Projekti puhul võib põhiteema hargneda alateemadeks.Õpetus toimub mängu kaudu, kus vastavalt teemale kavandatakse periood ning läbi selle teema toimuvad erinevad tegevused.

Täiskasvanu ja laps avastavad ja mõtestavad teemat lahti üheskoos.

Teema areng ja käsitluse ulatus oleneb laste huvist antud teema vastu.

Õppe-ja kasvatustegevuse korraldus

Õppeaasta algab 1. septembril ja kestab 31. augustini.

Õppe- ja kasvatustegevus toimub eesti keeles.

Karksi-Nuia lasteaias on kasutusel digitaalne õppe- ja kasvatustegevuse päevik infosüsteemis Stuudium.

Rühmade õppe- ja kasvatustegevused tuginevad lasteaia õppekavale. Rühmaõpetajad püstitavad rühma õppeaasta õppe- ja kasvatustegevuste eesmärgid lähtuvalt lasteaia tegevuskava eesmärkidest, rühma eripärast ning eelmise õppeaasta kokkuvõttest. Õppeaasta eesmärgid ja tegevuskava kantakse Stuudiumi TERA kausta septembrikuu jooksul. Õppeaasta eesmärkide täitmise analüüs toimub maikuul.

Õpetajad planeerivad ja eesmärgistavad õppe- ja kasvatustegevused rühmas nädala/kuu lõikes kaasates lapsi. Eesmärgid püstitatakse üldoskustele (eneseteenendamine, õpi-ja tunnetusoskused, mängu- ja sotsiaalsed oskused) ning õpivaldkondadele (mina ja keskkond, keel ja kõne, matemaatika, kunst).

Septembrikuu esimesed kaks nädalat on lastele lasteaias sisseelamise aeg ning õppe- ja kasvatustegevuste planeerimisel arvestatakse laste suhtlemis- ja liikumisvajaduste rahuldamisega. Nädala tegevusi ei planeerita, kuid kantakse sisse läbiviidud tegevused Stuudiumi rühmapäevikusse.

Suvekuudel toimuvad lasteaias õpitu kordamine ja kinnistamine, käsitletakse lastele huvipakkuvaid ja päevakohaseid teemasid. Enamus mängulisi tegevusi viiakse sel perioodil läbi õues, põhirõhk on laste liikumisaktiivsust toetavatel tegevustel.

Nädalakavasse planeeritakse tegevusi esitades täpsustavad eesmärgid, temaatika ja õppesisu e tegevused, arvestades  lapse arengut, vanust ning laste huvi. Nädalakavad koostatakse eelneva nädala neljapäevaks kella 15-ks Stuudiumisse ja on paberkandjal rühma infostendil. Muusika- ja liikumistegevused on ajaliselt ära määratud.

Igapäevaselt kannavad mõlemad rühmaõpetajad ja muusika-liikumisõpetaja õppe- ja kasvatustegevuse päevikusse läbiviidud tegevused. Logopeed teeb sissekandeid laste kohta, kes vajavad kõneravi eraldi sisseseatud päevikusse.